 |
➢ Kas sul oli kindel siht, mida õppida?
Ei olnud, valiku pidin tegema kahe väga erineva eriala vahel Kehakultuuri ning Hoonete ehituse. Kuid tulevikule vaadates võtsin ma praktilisema eriala. See, et praegusel hetkel ei ole eesti majandus just kõige paremas seisus ei heidutanud mind, sest lõpetan kõrgkooli alles kolme aasta pärast ja siis on olukord hoopis teistsugune.
➢ Milline oli sinu info Tallinna Tehnikakõrgkoolist?
Palju ma ei teadnud, sest avatud uste päevale ma ei jõudnud ja üliõpilaste endiga ma suhelnud ei olnud. Samuti ei tundnud ma enne siia kooli tulekut ühtegi TTKs õppijat.
Kindlasti oli abi kooli kodulehel ringi vaatamisest. Sealt leidsin hõlpsalt üles enda eriala õppekava ja õppeväljundi, mis andis mulle ülevaate sellest, mis mind ees ootab.
➢ Mis tähendab rakenduskõrgharidus?
Seda sõna võib suhteliselt otseselt võtta. Rakendus – tähendab, et õppides eriala ja uusi teadmisi, õpitakse neid ka kohe päris elus kasutama. Selleks on praktika ja labori tunnid ning praktikad, mil käiakse koolist väljas enda teadmisi näitamas.
➢ Kuidas avalduse esitasid – viisid dokumendid kooli või sisestasid SAIS-is?
Mina kasutasin SAISi, sest see on väga lihtne ja kiire viis kandideerimiseks erinevatesse kõrgkoolidesse. Kutsekoolidest tulijatel aga soovitan tuua dokumendid kooli, sest siis saab juurde mõned punktid sisseastumiseks, mis võivad määrata väga palju.
➢ Kas koolis tuleb käia iga päev?
Ei tule. Enamasti on tunniplaanid nii üles ehitatud, nädalas peab ainult neljal päeval koolis käima.
Praktikatega see muidugi nii ei ole, need on tavaliselt pikemaajalised ja suurema mahuga tööd, mil tuleb koolis natuke rohkem aega veeta.
➢ Mis tähendab – õpingutes on praktikal suur osakaal?
Suur osakaal praktikal tähendab seda, et peale loengute saan ka enamus töid reaalselt läbi viia, mis muudab õppimise huvitavaks ja kinnistab õpitut.
➢ Öeldakse, et matemaatika on oluline, on see nii?
Jah. Matemaatika on oluline, sest inseneriõpe põhineb palju reaalainetel.
Kuid esimesel kursusel on matemaatika kordav kursus, kus õpetatakse kõik, mida edasisel õpingul vaja läheb, seega õpilastel, kel raskusi matemaatikaga saavad kiirelt järjele.
➢ Kas ma saan minna mõneks ajaks mõnda välisriigi kõrgkooli õppima?
Pärast esimest aastat on võimalus minna, läbi Erasmuse meie kooli partnerkoolidesse õppima. Erasmusega on võimalus minna välismaale õppima üheks semestriks või koguni terveks aastaks.
Lisaks õppimisele on ka võimalus minna välismaale praktikale, samuti läbi Erasmuse, mis kogub viimasel ajal üha populaarsust.
➢ Mis sulle täna koolis meeldib, mis osas su arvamus läks tegelikust elust lahku?
Parim külg on üliõpilaselu ja võimalus ise enda õppetöös kaasa rääkida. Lisaks sellele on õppejõud väga vastutulelikud ja aitavad, kui millegagi hakkama ei saa.
Arvamus läks lahku just viimase kohapealt, et ise tuleb kõik endale selgeks teha, sest keskkool on koht, kus õpetatakse, kõrgkool on koht, kus õpitakse. Kuid kui küsida julged, siis aidatakse. Ja alati ei pea õppejõude tülitama, üliõpilased meie koolis on väga ühtehoidvad ja aitavad kaastudengeid, kui vaja.
➢ Kas tudengielu on kallis?
Tudengi elu on täpselt nii kallis, kui kalliks see ise endale elada.
Väljast poolt Tallinnat tulnud õpilastele on meil ühiselamu, mille hinnad on üpris soodsad.
Paljud üritused, mis on tudengitele korraldatud, on tasuta või väikse osalustasuga. Lisaks sellele toetab ka kool meie üliõpilasi, kui on tulemas mõni suurüritus.
Küsimustele vastas:
Rauno Lõhmus
hoonete ehituse 1. kursuse üliõpilane
üliõpilasesinduse spordivaldkonna juht
|
|
